Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Vabanemas

Ma raputasin omilt valgeilt niudelt
Mürkkollase, leekkuuma himumao:
Nüüd nõrgub päiksekiirte kuldseilt kiudelt

Mul üle häbeliku, pisardava lao
Kui lunastust. Ööd sünged, iharhelged
On uuristanud hinge pehme vao,

Kus nüüd all kahjatsusekõuet, valuvälget,
All igatsuse vihmaküllust sooja
Ma tunnen idanevat koiduselget

Ja kastekarsket õit: su, janutooja,
Suud keskpäist, suvipunast unustada,
Su jumalikku hinge, ilulooja,

Ööd-päevad enam endast armastada.

— Vanavara
88
09/12/2021 Kategooriata

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Vanavara

Kasutaja Vanavara profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud