Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled Lisa luuletus Lemmik luuletused Luuletus.ee äpp

ÕUNAPUU

See õunapuu pungade punas veel argles ja heitles kui süüga, ei kumbki meist märganud, kunas ta ehtis end õitseva rüüga.

Õis õhetab oksa kurrus, õis õhetav igal raol, ning lüües mahedalt nurru on mesilasedki jaol.

Keskhommiku kiirgus ja õite tolm: aed mähkunud helkjasse uttu. Kaks inimlast, vaata, ju tundi kolm all õunapuu ajavad juttu.

üks ütleb: „Nüüd ööd on nii valged," ja teine: „Ei kaua need kesta." Lõid põlema tüdruku palged ja poisi kõrvalestad.

Ning kuldsete kauguste kuminast, mesilindude magusast suminast ja õunapuu õite särast neil ringi käib pea . . . Nad, vaesed, ei tea - see kõik on õunte pärast.

Sa muiates huulde salvad, mu poole pilgutad silma ja küsid: „Ons õunad siis halvad või jäime meie ilma?"

— Vanavara
09/12/2021 Kategooriata
Lisa lemmikutesse Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Vanavara

Kasutaja Vanavara profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

Loe järgmist luuletust

Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti