RAUDROHI
D. V-Ze
Tuiskavad umbe kord meiegi teed: istume, mähitud seitsmesse salli, soemüüri ääres, kaks eite, kaks halli, rüüpame mõrudat raudrohuteed.
Siiski ei asjata maamuna tallatud - kõrge päike me pea kohal käis. Kõike ja kõike küllaga kallatud. Veersekk on täis! Veersekk on täis!
Õsu on osutud — viimne kui vakamaa, värtnal veel viimne heie . .. Kõhe? Kui teised on saanud hakkama, saame ka meie.
4
09/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Kersti Merilaas | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 16:13
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 290
- Kopeeritud: 6
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud