Kui olid Sina
Su silmasära ei unune eales,
sest see võlu, mis sealt kiirgas on unustamatu.
Kuigi on kaugel nüüd see aeg,
mil need särasid...
Tea, et oled südames mul veel.
On raske minna edasi, ei ole seda kirge, innustust ja julgustust.
Elu esitab meile väljakutseid, me kas keeldume või võtame vastu,
teadmata tagajärgi.
Pisarad on kiired kippuma silma, kuigi tean,
et pean neid tagasi hoidma ja naeratama.
Sügaval sees on päikeseloojang, see igatsus.
Harjumused kipuvad kaduma,
tekivad uued vajadused ja huvid,
aga sisse jääb ikka see väike igatsus.
Kahjuks!
35
23/11/2012
Lein
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Marit Luks
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: sisikpisik (Marit Luks)
- Lisatud: 23/11/2012 16:10
- Kategooria: Lein
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 3165
- Kopeeritud: 5
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud