KAUNISHINGED
Selles tunnis on midagi tuttavat ja see aed on rohtund ja teetu: siin suuni-silmini sireleis kõnnin kui kättpidi veetu.
Mu kannul kõlinal katkevad kõik argipäeva ketid, mind kannavad lillad lõhnavood ja Underi sonetid.
Kas viieharulist õnneõit otsimast iial ma loobund? „Oh ei," laulab ladvas üks tilluke lind, „olen joobund, joobund, joobund!"
Kuid näe, kes seal hõreda puhma all, kus mullale siblitud maa, innukalt nokka tõstavad: „Meie ka, meie ka-ka-ka-kaa 1“
Need kaunishinged sedamaid mu pilvist paiskasid maha, õel, õnnetu analoogia toob ihule kananaha.
Nii kohtlaselt kevadehurmale ma anduda enam ei julge. Hea, tervislik naerurõkatus kainestab südant ja sulge.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Kersti Merilaas | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 16:13
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 367
- Kopeeritud: 3
