VÕÕRDUMUS

Oh oleks riid meid lahutand, jäänd järel tuhk ja põrm me kiindumusest parem! Et nagu kabi karikast või kruusi küljest kõrv võib sõber sõbrast irduda — ei uskund varem.

Ma tean, et valukartlikult saab uimastada end, soovunelmaisse uppuda kui kärbes mette, et - võrdne mure südames — ka venna kõrval vend käib vahel üksinda ja omaette.

Näib vajalik ehk mõnele see pimesikumäng? Ei uskunud, et saabub hetk meilegi, kus pettumuse piinarikas äng meid tõukab uude valesse: „Küll laabub!"

Su reipust õõnsat, tarbetut, võltsvaprat naeratust jäin kõõritama kohkvel: „Nii pisut öelda oligi?" Siis kinnilöödud ust veel kitsilt praotasid: „Kes ütleks rohkem?"

Jah, kes? Kõik silmi peidavad. Me tõtt ei talu, et kuningas on alasti ja paljajalu.

— Vanavara

09/12/2021 Kategooriata