KUUKRESSID
Hilissügise aimutu öö üle tühja ja lumetu ranna. Aasta lohutuim tund — aga vaata, on sellelgi ööl oma lill. Pilverebendeist plinkivas kumas valkab kuukresside võbelevaid kõtru. Vastu lõikavat tuult,
vastu marutsevat merd, mõrtsukmusta, tõukab maa oma kummis kivise rinna,
täis helkivaid hõbelitreid.
216
09/12/2021
Kategooriata
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Kersti Merilaas | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 16:15
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 615
- Kopeeritud: 10
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud