SÜGISKÜNNID
Sõitsid suured sahad sõõri, sõõri päeva järjest pisenevas ringis. Sulas söödiserv, kahanes kahvatu kõrretönk. Jäid mustama taha päratud põllupalakad — kalevised kangad, kui siit viimase pika põrinaga mindi koju - katuste alla.
Lage, lõhnatu, hääletu avarus . . . Ei kivi, ei kõndu, ei rõuku, ei redelit. Tulgu nüüd tuul — või kes tahes, ega ei komista.
Niisugune rõõm kohe et...
Tunnen end kasvavat, kasvavat, pead puutumas pilvisse, jalad uhkusest harkis, sirgeldamas sõrmega taeva hatusele äärele ..Valmis!", pihud pasunana suu juures, kisendamas igasse ilmakaarde: „Oh-hoo-oo!"
„Halb amet on sul," ütles Mägiste Mart, «hoobelda teiste tööga."
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Vanavara
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Kersti Merilaas | Lisas: Vanavara
- Lisatud: 09/12/2021 16:17
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 442
- Kopeeritud: 4
