Ekstaas
Ah!
Toredaim on elamine maine
ja vägev vere surematu püüd!
Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
Ma iial polnud kaaluv ega kaine.
Ju jalgel maas kui kähar vahulaine
mu kleidi valkjasroheline siid
ja kahisedes langevad kõik rüüd,
sest riidetult on siiski kaunim naine.
Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop?
Kas muutub täna minu elulugu?
Ah, mina olen juba seda sugu,
et iga meel mul iga ilu joob.
Nii ahnelt tühjendan ma elulaeka
kui surmamõistetu, kel vähe aega.
63
12/12/2012
Õnn
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Luuletused
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Luuletused
- Lisatud: 12/12/2012 20:19
- Kategooria: Õnn
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 4257
- Kopeeritud: 8
