Kadund
Küla vainul väike oja voolab,
tihe pärnapuu ta kaldal seisab
seal ma tihti seisin sinuga.
Kõneldes küll näitas latv end väänvat,
kõnet näitsid lained kohisevat —
õnnelaulu kuulsin kõigis ma.
Täna jälle kuulen nende hääli —
õnn on läinud, pisarad on jäänud!
Pärn veel haljas; lilled, õitsete;
ojalained voolavad veel ruttu —
minu valust räägivad nad juttu
ja su valest, kadund armuke.
12/12/2012
Igatsus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Luuletused
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Luuletused
- Lisatud: 12/12/2012 20:24
- Kategooria: Igatsus
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 2706
- Kopeeritud: 0
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud