Hetkeks üheks igavikuks

Elus juhustest on ahel
vahel lakkamatu- vahel
elu õnne justkui viinuks
miski igavikku viivuks

Mida paremat nüüd tooks
elu lõpu kaunis jooks
kuristiku serval soostud
küllap aitab- küllalt joostud

Seisakus on juhuslikkus
hetkes igaviku pikkus
oled korraks kahevahel
kahe igaviku vahel

Siin on otsus milles piirdud
vaadet imetled ja pöördud
Või siis sooritades hüppe
maandud tundmatuse rüppe

Elus juhustes on ahel
vahel juhuslik kuid vahel
proovib meie meelekindlust
kutsub mind ja mulle sind just

Kummas igavikus viivuks
peatuks üheks hetkeks- piiluks
kuhu edasi viiks jooks
või siis peatuks oleks jääks

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard