Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Igatsus

Südaöisest taevast on eemaldunud tähed ja valgus, kuhu on nad kadunud, kus on kõige uue algus?

Hall süngus ja rõhuvad varjud on pelk eelmäng, vaid prelüüd sellele, mille kadumist on kaua palunud valgus.

Vaikides üksinda pikalt pimeduses, on miski minust eemaldunud, aheldatud kui vangikongi, milleni ma ei küündi, milleni ei tungi.

Öine pimedus justkui surub mind alla, puudub see keegi, kes tajuks mu hinge, päästaks südame valla.

Vaid õrn, kaeblik, tuulest kantud sosin mind tagasi tõmbab, nagu ammune embus, mida meenutada veel jõuan.

Kui kaua kestab kellegi elu, seda keegi ei tea, vaid pelk viiv, tühine silmapilk, kaduv sekund, ei enamat, see ongi kerge ja hea.

— RemyKalda
4
13/12/2012 Elu

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

RemyKalda

Kasutaja RemyKalda profiilipilt

Minu kirjutistesse on põimitud pisut nii luulet, filosoofiat, sügavamaid moraalseid arutelusid ja mõtisklusi elust ning selle väärtustest. Loomulikult on nendesse lisatud ka omaenese kogemusi ja mälestusi, mis ongi osaliseks inspiratsiooniallikaks.

Info

  • Autor: RemyKalda
  • Lisatud: 13/12/2012 17:50
  • Kategooria: Elu
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 2885
  • Kopeeritud: 1


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud