Kirsi lained

Kuna tead nüüd mind
meeldib sulle, et maski eest võtan
muudkui imetlen sind
nii oma kihvad eest haaran;

olen lasnud end vabaks
tänu su särale
sest nõrkused ei lubaks
aga need jäävad minevikule;

ning ei ole kedagi teist
sellist nagu oled sina
kirsside hõng siseneb sõõrmeist
ning see ongi maagia;

kirsi lained on õhus
ning neid saanud mekkida
naise graatsia on tõhus
võtnud aega, et seda õiget leida;

see pilk ja puudutus
lükkab okkad mu nahalt
selleks on armastus
et iga mees tunneks end visalt;

ning ei ole kedagi teist
sellist nagu on tema
soe emotsioon tuleb meist
musta asemel hakkab roosa olema;

see taevas meie kohal
su suudlus magus nagu moos
lainete tõusul ja ehal
igas vanuses lendame koos;

ning ei ole kedagi teist
sind, kes mind ümmardas
kirsid saadavad 2 noorukeist
meid igavikku see avardas

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard