Hunt
Nüüd ei peata miski vägi
lõrisevat hunti,
kel hammas juba tilgub verest
ja haavleid täis on rindki.
Karjakoplini on jäänud
ainult mõni samm,
rünnata on vaja kiirelt,
murda maha lambatall.
Aga kopli väravas,
oinas vastas on,
peas tal sarved tugevad,
kehas tugev ramm.
Hunt, see lendab kaarega,
metsa tagasi,
oma ihu lakkuma,
härdalt ulguma.
165
25/02/2022
Pilkeluule
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Lilia Järv
Mulle meeldib luule ja kirjutan ise luuletusi,olen loominguline ja tavaline inimene.
Minu luuletused on autorikaitsega Lilia Järv
lilia.jarv63ätgmail.com
Kui Sulle minu luuletused meeldivad,siis võid mulle kirjutada:)
Päikest:)
Info
- Autor: Lilia63 (Lilia Järv)
- Lisatud: 25/02/2022 10:54
- Kategooria: Pilkeluule
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 547
- Kopeeritud: 4
