Lase...
Lase mul natukene veeloikudes oma kummikutega konnata
seni kuni ma tunnen seda värket just sadanud vihmalõhna veel õhus
oma meeltes ja südames
Värskus on see, mida see maailm vajab.
Mitte viha, mitte sallimatust.
Vaid värskust, avanemist ja uue armastuse loomist.
Ära enam kannata ja ära kuula neid, kes ütlevad,
et kannatades saad kord head elu nautida, ei saa.
Kannatades tikid endale veel tugevama kannatamise mustri.
Loobu kannatusest.
Sa saad ju valida.
Iga hetke uuesti.
See hetk, kui loed seda lauset,
saad Sa vabaks ja oled vaba,
sest Sa süvenesid sellesse kirjatrükki,
kuigi alateadvuses võib käia su mõtetes veel sõda,
ei ole Sa sõduriks siia ilma loodud.
Ole rahu armastaja,
ole armastuse välja kiirgaja,
hetkel on meil vaja hoida kokku rohkem, kui hoida ennast lahus.
Olla koos võib ka tähendada olla miile teineteisest eemal.
Sa ühined oma mõtte ja tundega oma südames.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud