Nukraimad jõulud
Ma ei unusta ööd, kui Sind nuttes palusin -
Sa lahkusid ja ei vaadanud enam tagasi.
Ei suuda unustada, et Sind lakkamatult anusin,
elu kibedaimaid pisaraid ma valasin.
Ei suuda uskuda, et jätsid mu üksindusse,
valu, mis mu südames, Sa ei tunne.
Taaskord jäin üksi vahtima kaugusse,
mu kuumad pisarad langesid lumme.
Tea, mulle kinkisid elu nukraimad jõulud,
süda valust jäi põlema ja hingel oli jahe.
Ma järele hüüda Sulle enam ei jõudnud,
kõik, mis meie vahel, oli olnud vale.
Uue päeva saabudes on kõik kindlasti parem,
suudan alla endas kurbuse suruda.
Eales ei naerata ma Sulle nii nagu varem,
su julmust ei suuda unustada.
Võin teeselda ja andestada nagu varemgi olen teinud,
kibeda tunde oma mälust kustutada.
Samu radu olen korduvalt käinud-
oma nukruse soovin taas hinge lukustada.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Pisarake
Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Pisarake
- Lisatud: 08/08/2018 16:38
- Kategooria: Jõululuuletused
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 3483
- Kopeeritud: 2
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud