Emale
Me kõik tahame rahu,
me tahame armastada.
Keegi ei taha olla lahus,
rahu kunagi vahetada.
Aga pean on pingetest paks-
pole mõtet endale valetada.
Ema ma pean nüüd minema-
kangelasi alati jäädakse mäletama!
Haaran kiivri, passi ja relva
ning teistega asume teele.
Varese kraaksudes, kuulide vihinal-
kaevikus lapsepõlv tuleb veel keelde.
Ema me ei karda, me võitleme
sõber on hukkunud, kas jumala teened?
Me võitleme vabaduse nimel.
Kangelased igavesti jäävad teil meelde!
20
09/03/2022
Elu
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud