...Oli aeg...

Oli aeg - kui oli kaugus me vahel - sundseis,see polnud me tahe...ja yle ei jäänud muud - kui saata ja oodata kirja uut...oli ootus nii pikk aga kui kirja ma sain - oli just,nagu paistaks päike,tean kyll,et Kodumaa kutsus sind - aga mina...meil syndis ju väike.Ma hakkama sain,olin kyll veel noor - pidin leppima,et olen yksi.Möödus aastat 2 ja koju sa tulid kuid mu hing oli seest nagu tyhi,sind nähes ma ytlesin tere ...yksel seisime hetkeks siis tajusin,koju tuli ju lapse isa...Oli raske harjuda ja vana tunnet tagasi saada.Tuli abiks meie väike tytar ja tema see osav oli..aga olime liig noored,et saada aru - nyt on meil pere-ja omi teid - ei saa meil ette tulla... valiku tegime ju ise - aga vanus tuli ja moistsime - liig vara end sidusime...Siis syndis meil poeg ja ma lootsin,et nyt koik paika loksub... Elu koigil vist nii,et kord yles,kord alla...ka minul,tundsin...ei jaksa enam...kuid vaatasin lapsi ja teadsin...elan edasi,kasvoi ainult oma laste nimel...Minu elu on olnud,kui pikk romaan...kyll selle kord kirjutan veel. Lopuks leidnud olen rahu - elu hulluste kaudu - oskan nautida koikke, mis ilus...nii liblika lendu - metsa kohinat - ja kodu,kus pole pettust ega valet ...

— Elisabeth

12/03/2022 Kategooriata