Paradoksaalne.
Kui palun, et mind lastaks lahti,
siis tihti mind ei lasta ja kui ma palun, et jäädaks,
siis nad ei jää.
Paradoksaalne.
Kui mul on abi vaja, ei leia ma abilisi
ja kui mul pole abi vaja, on abi pakkujaid palju.
Kui mul pole raha vaja,
on raha andjaid palju,
kui mul on raha vaja,
muutub keerukamaks sentide leidmine.
Võimalik, et see ongi ego pendeldamine,
kui andmine ja vastuvõtmine ei ole tasakaalus,
kui antakse, ei taha võtta,
kui ei anta, oleks vaja.
Sellest tekib kärsitus, mis omakorda,
nüristab meelt.
Võtta või jätta.
Olla või mitte olla.
Aga mõnikord on lahendused lähedamal kui oskad oodata.
Isegi mõni pistik vahel võib olla laes.
Seega, see ego-minas tuuseldamine ja hingekappides tuulutamine
võiks ära lõppeda.
Järgi luuletajat
