Naise süda.
Sa ei näe mind nutmas,
sest ma ei tee seda avalikult.
Ma ei tee seda kellegi ees peale enda ja
kirjapaberite.
Nad ei tea,
ma olen hoidnud ennast salajas.
Aga võimalik, et ma ei peaks olema nii salajane?
"Naise süda on nagu ookean",
mulle meeldib see.
Sest see on nii müstiline ja salapärane, et
sa tegelikult ei teagi, mis sinna on peidetud
ja kas see süda on kogu oma täiuses avatud.
Süda ei tohiks olla läbikäiguhoov.
Nii palju olen rüütliromaanidest ikka õppinud.
Kuuluda ei saa mitmele korraga oma kogu olemuse ulatuses,
saab olla ainult üks tõeline Säde.
Alati on üks see, kes trumpab teised üle.
Üks 100-aastane tädi rääkis,
kuidas ta öösiti laulab ennast magama.
Kuidas ta teab kõiki laule peast,
see meenutas mulle mind.
Ma lihtsalt loodan, et veel 100-aastasena ei ela ma korteris,
vaid kuskil ikka maamajas või suvilas, oma toidu peal, mida saan kasvatada.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud