Mure
Päike sõuab,
õhtu jõuab,
rahus hingab ilmamaa.
Üks kui teine
tähekene
tõuseb, hakkab hiilgama.
Istun maha
laua taha --
lambikene
põleb sääl.
Minu mure,
ei ta sure,
ei ta uinu magama.
Ei ta väsi,
ei ta oota,
ei ta rahu ihalda.
Vahib silmi,
mis nad näevad,
kõrvu, mis nad kuulevad;
vahib jalgu,
kuhu lähevad,
käsi, mida katsuvad.
Oh kuis mure
silmad näevad,
oh kuis nad tal teravad!
Heidan õhtul,
väsind, voodi --
mure -- tema enne sääl!
Vaovad vahest
silmad kinni --
tema istub kulmu pääl!
Ärkan hommikul
ma üles --
mure juba enne ees,
mure seda juba ootas --
sõber kogu päeva sees!
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Luuletused

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud
Info
- Autor: Luuletused
- Lisatud: 17/12/2012 21:01
- Kategooria: Varia
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 3310
- Kopeeritud: 7
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud