-

Sõja kaheksas päev

valgus tuleb ikka
taeva alla
ka siis kui ilmas
enam pole rahu
kergest kevadpilvest
oled lahus
päikse poole läbi kõdu
tõusvast sinilillest
elust endisest vaid
jäänud järgi tolm ja praht
põlemiste tahm
olemise miljon kildu
hing valust hirmust
päevi ja päevi vaid kiljub
*
suu on hakanud
öösiti igavikult küsima
mis on aeg mis inimene
kas Jumala
sisse- ja väljahingamine
milles arutult viibime
igavene olemine
hea ja kurja piiril
hele päikse kiirist
*
linnatäis poisse on juba
militaarkrematooriumis
tuhaks põlenud sealsamas
see pisut kaugemale ahjust
laiali visatud
sadu mehi ja naisi isasid emasid
lapsi laibakottides kopaga kaevatud
ühishauas linna taga mullaga
juba on kaetud
ainult korraks võpatas sellest maailm
ainult hetkeks
siis jätkus nii jäähoki mäng kui
baarides jookide valmistamine
orgasmi viivate sexlelude
uute autode reklaam ja müük
börsi indeksite üles-alla mäng
kõigi terveks jäänud
kodude ekraanidel
ainult korraks võpatas maailm
kui lõhkes rakett muutis varemeteks
maja ja hoovi kus
lapsed kilgates mängisid kulli
hüppasid keksu näppisid väsimatult moblat

ainult korraks

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard