pisut veel kevadest, olgugi et mu mõtted on kogu aeg Ukrainaga..

Autor: lembit (lembit )
Lisatud: 01/04/2022 08:56
Kategooria: Kategooriata
Vaatamisi täna: 0
Vaatamisi kokku: 699
Kopeeritud: 3

ah kui hea
kui saab panna sinu sülle
õhtul pea helde juuli
tunda ninas põsel
jasmiini valget lõhna
kuidas see mu meeli
puhtaks mõseb
et suvi veel me juures
oled tema süles suures
*

lapsuliblikas
talvest üles ärganud
lausub rõõmsalt meel
nähes liblika päikse
käes lendu selle kergust
*
Kosmos

mida teeks seal sina
kus puudub tuuleõhk
ja lille lõhn sõnadel kaja
inimese mõõde ajal

*
taas päike kilgendab veres
päev pilgeni sellest ere
rõõm igas su lausutud teres
*

kuulma oled hakanud
kuidas päev hommikul
sügavalt sisse
õhtul ohates välja hingab
koos temaga mäed mered
metsad põllud jõed linnad
koos nendega sinagi
ülal taeva sinagi
vahel mu kribatud
luuletuse mõni
jahtumata ridagi
*

kõik mu meeled
korraga on hellad
siis kui õhus löövad
kevade rõõmukellad
vete vulamisest
ööd helisevad
taeva alune hakkab
sinast kumisema
toas kärbes sumisema

*
mantlitel on nööbid
saabastel paelad
kaua võttis
nende tulemine
siia ilma aega
nüüd on nad olemises
justkui igavesti olnud
hoiavad kinni
nii vihma kui tolmu

8.07.2021

silmi ei saa ära
krookuste pärani suudelt
peenral mis päikest joovad
sama ahnelt nii hing
end usaldab elu hoolde
päev otsa tema poole kooldub
*

muud midagi ära soovi
saaks otsa taeva alt
see pimedus ja lumi
sa jälle silmil suuril
kevadöösse vahiks
mis siis ei näri
katki huuli
Su kinnastatuid sõrmi
ei puuduta mu käsi argsi
raagus linna pargis

tsüklist „Poisiiga“

Maihommik

sõnadele äkki meenub
et päev on päiksest hele
täis õitsemist
meel sellest leebub
suu hetkele lausub
kohmetunult tere
see ärevaks teeb vere
*