Märts AD 2022

Ukrainast ei pääse me niipea ei üle ega ümber. Nii on. Seepärast ka need, mõneti ehk pikad luuletused. Palun vabandust!
Lõpus tasakaalustab neid teistsuguse maailma olemine. Olge hoitud!

31. märtsil Eestis

veel linna kohal sireenidest
tükkideks kärisenud pole
õhtune taevas
mürskudest põllu kohal
võpatudes lõhatud
kordi ja kordi vaikust
lakanud lumme pole
mu kodutalus
räästate hele tilkumine

anna andeks mulle hing
sinugi pannud olen
üleni valutama
šokist palutama
rahu järgi kõrbena
janunema
süda sinust sõda jättis
linnade asemel
maha vaid majade korstnad
tahmunud varemed

kadus selles põrgus
lootus rahule
üleni halli silmapiiri taha

kui hing läheb katki
huuled suru krampi
valu suu seest karjena
ei pääseks välja
kuhja meeltesse prahti
et hetk ei läheks lahti
mida näha ei taha ilmsi
*
iga kord kui tõusevad lennuväljadelt
kõrvulukustava kaitsva mürina
keha läbiva hirmuvärina saatel
õhku hävitajad
näen teleuudistes
kuidas alles habemeta poisid
laevad kahuritesse mürske
küsib mu suu pilguga minult
kas Jumal ei teinud mitte viga
inimest ja paradiisi tema jaoks luues
*
26.03.2022

siis kui linnas õitseb sirel
oks pane vaasi
ära ütle see pole ime
et õitsemine päeva raamib

maast tõused hõljuma õhku
õites kinni on meel
siis kui sirel lõhnu
laotab õhtu eel

ära ütle see pole ime
et tagasi on suvi
öösiti enam pole pime
pähe hakkab juuni

kõike seda vahid
silmil suuril
õnnevalus huulil

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard