Rohkem ma enam luuletusi siia üles ei riputa. Aitäh, kõigile neile, kes viitsisid neid lugeda. Ehk pakkus pisukest huvi.

nagu poleks elugi
olnud midagi muud
kui üks lõputu
ajalehe lugemine
mõrvadest
liiklusõnnetusteste
hinna ja maksutõusudest
olemine mitte midagi muud
kui politseiülemate kuningate
ministrite
panga- ja vangladirektorite
linnas teatrite ees
näitlejate hiigelpiltide
vahetumistest osasaamine

sekka kevad suvi sügis talv
rakettide stardipositsioonidele
viimine
mõned põgusad kohtumised
õnnehetke ootused
suudlevate tudengite
märjaks saamine
raekoja purskkaevust
aja hammasrataste vahele
et kättpidi jäi mõnel meel
ja muidugi majade
varjud täpselt samal kohal
igas juulis
pool tänavat varjus
teine pool päikese käes
*
päev otsa ülalt sina
voogab alla maha
ainult valged pilved
vihmana ei saja
õhtuni seisavad paigal
*
iga hetk on lill
rohulible väljal
sellest aru saab hing
kaua olnud näljas
jõena temas voolab
taevas kalda pajud
päev on selle looja
sina ise hajud
vahel käe pistad vette
kus sõnad kaladena
tulevad su ette
limaste ninadega
nad korraks võtad pihku
välja tõstad veest
et vaigistada vere kihku
õnn leida nende seest

*
kes on see laps
kes Tartus Võru tänava
värvist koorunud maja seinale
joonistab kollase sõõri
kirjutab trükitähtedega
PÄIKE ON KOHAL
NAERATA
kuis teda emmata tahaksin
*

Suudlevad tudengid Raekoja platsil

jahutab igavesti teie embust
purskkaevu jahe vesi
möödujais äratab lembust
nähes teid niimoodi
kahekesi

kade olen
et mind seal seismas pole
hõõgvel huul ja pale
kurgus ohe
seal siiski peatun vahel
saamas rõõmu teist kahest

*
ah jätta endas
kõik nüüd maha
suurt ootust täis on iga tund
jälle tunned oled pisarateni vaba
ajal puudub
sinu tarvis roosk ja sund

kuis virgub meeltes
lagendike värskus
lume kandmisest mis vabanend
laik sinist metsa kohal järsku
mis pilvedes on avanend

iga puu ja rohupuhmas
terve talve jäätund veed
kuis kõik sus põletab puhtaks
nüüd kevade hele leek
*
Enne und

nii palju vihkamist ja surma
on jälle päevas olnud
see aastaid teeb kurvaks
et homme samamoodi kordub
jaksama pead
ent sellega elada edasi
leebe olla veel enamgi
*
vastu valgust toetu
vastu elu heldust
siis kui meel läheb katki
hingel hakkab vilu
vastu päeva õhtut
vastu hommikut
olemise lihtsat selgust
tema kulgemist
vastu valgeid pilvi
puude lehtimist
vastu kivi vastu lilli
õnne tundes
vastu vere kiljumist
mõnes hetkes kurvas
vastu ema õnnistust
*