Armastuse raievang
Ma vajan kallis sind ma vajan
ma vajan sinu armastust
ma vajan ühte sõna imelist ma vajan
ma vajan ühte luuletust
mis sees ma sinu tarbeks kõlan kajan
jah seda sõna sinu tarbeks vajan
ma vajan tähti sõnu lauseid
kust küll saan
end õhtu hakul õue ajan
Kust saaksin õiged sõnad just
seal ülal taevas tähed lademeis
ma ronin kõrgel künkal kust
saan taeva sirutada käe
saan püüda tähesademeid
saan sõnadesse taevalise väe
Ma künkal- vana kalapüügikahv
on käes ja teises mõlkis ämber
jah algab tähesadu algab jaht
ma keerleb pöörlen karglen
tähed sädelemas ümber
On õiged tähed põletavalt tulised
nad kannavad mu igatsuste tuhka
seest hõõguvad uut lootust ahvatlust
need kuumad tähed põletavad augu kahva
nad hukkuvad- saak maas
nad kustuvad on vaevalt verisulised
ma olen ilma taas
kuid siiski ma ei loobu ma ei puhka
ma võtan ämbri olles kahvatu
paar tükki niimoodi saan siiski kätte
oi kui vahva
Kaen päeva hakul saaki- vaen
on kenad prisked tähed verivärsked süütud
tükki kuus
kas nendest sinu armastuse laen
no napilt küll kuid ise püütud
ma proovin kuidas püütud kõlab suus
T A E V A S
Appi taevas maale kukkund- hukk
meid ootab kindlasti
sean tähti tulistvalu
nüüd on rutt
pean ruttama sest peagi saabub koit
meil taevas puudu on
ja keegi saabub inimhinged toit
On terve ilma taevas minu ämbris
mu kõrval irvelsui on ootel surm
mu vana veli
verdtarretavalt õndsas hääletämbris
on rahulolu nauding kirg ja tuli
Surm vaatab silmis leegid- lahtisui
mind vaatab erutatult
põleb kirest vaatab aplalt
ta ütleb "taevas" endal hääl on kähe
ma tahan teda juba ka kuid ütlen "ei"
"Need on mu tähed"
ja võtan surmal sõna suust
vist vapralt
Pean enne koitu
enne surma toitu
sest "taevast" ilusama sõna looma
pean sõnamängus võitma - surma pooma
Saetav seatav asetav
surm naerab aplalt limpsab keelt
Vaates saatev vaseta
surm hõõrub käsi
avab lõuad
mul keegi hõikab öiselt teelt
veel jõuad- veel ei väsi
veel üks kord jõuad
Ma mõtlen veel
ma armastan ju surma kuid ka elu
ma tean et täna on veel napilt pime
ma teadsin ammu ju mis teha
ma teadsin lihtsalt kõhklesin
kuid lõpuks andsin enda nime
tean valgus saabub saabub hukk
ma annan nimi kaob
jääb mul vaid keha
T A E V A S R E I N A S U G R A M
"Armastuse raievang"
on minu võidusõna
surm lõugab "sohk"
on võrdsed võimalused ütlen mina
sul voli anda oma nime
anna- noh
Surm isegi ei kõhkle- loobub kohe
"Mis edasi ma nimetuna väärt"
surm nutab künka kõrval suur suure mere- ohe
me teame riivas maailm huku äärt
"Oh ära kurvasta mu vennas
ma tulen rutem kui sa arvad sinu manu
mul praegu lihtsalt armastada aeg
pead sina ainult armastama ennast
ja võtma ühekaupa noori vanu
Ma lähen ootab mind mu raievang"
"Mis kummaline sõna raievang" surm pomiseb
kuid mina olen juba kodus kaisus
surm vannub "siiski sohk"
kuid hetk on raisus
aumehena seab siiski paika taeva
seab taeva külge lisaks minu nime
laul suul mets kumiseb surm ümiseb
"Küll püüan nimetu- näen lihtsalt enam vaeva"
Ma tulen kallis vaid kui lakkab pime
kui hakkab valge aeg
ma tulen näpus pang
sind päeval armastan kuid lahkun ööl
käin künkal tööl
käin püüan- kukub tähti
käin püüan omaenda nime
niikaua olen sinu
ja sina oled minu
niikaua armastuse raievang
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Rein Asugram
Mulle meeldivad sõnad.
Inimesed ei meeldi
Mina ei pea kellelegi meeldima, et endaga rahul olla
Info
- Autor: Rein Asugram
- Lisatud: 13/01/2024 22:07
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 642
- Kopeeritud: 7
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud