read plikaeast

Read plikaeast

nii ahne nüüd on
mu valgusjanus
talv otsa
päiksest lahus
olnud meel
et õhtuni seisab
tema heledas vihmas
hing üleni märjaks
saaks seest
koerana nägu ja
silmi mul limpsiks
kevade märg keel

*
armastuse ja elu lõpmatut
imelisust
on täis iga hetk
ta on nagu pühakoja
avatud uks
päikesepaistelisel suvepäeval
tarvis on vaid siseneda

*

Tean, oled elus ja terve,
kunstiga tegeleb vaim.
Aiman, mis tuleb verre,
kui väljas september, mai.

Suur augusti kuu öö otsa
Su tuppa voolab.
Ja karjeis mu suu,
et keegi teine
Su huuli käib joomas.

Äkitselt sõnad:
"Pole antud.."
Ja kohal on kaugus,
hing mulle lausub.

*
las ma olen praegu lill
terve päeva päikest joonud
äkki seisma jäänud pilv
tuul mis toonud

lõhn mis jääb kinni
kõrge heki taha
sääl õite kohal hõljub hingki
ma enam ei maga

metsa kallistatud järv
kuppudest kuldne vesi
sõrmedel eha värv
päev mille vette pesi

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard