Kottnägu

Paks inimene elab läbi suu
palju sööb ja palju räägib
ta pekises kottis kehas pole muu
kui põhjatu alus, kus hais välja tungib;

ütled, et ei tea miks selg haige
ja tõustes käib pea ringi
omada diabeeti pole ebaõige
seda su keha sulle ei kingi;

mul kahju maapinnast
kui sa pidanud ümber kukkuma
kuidas ei näe ennast
kui looma, kes elusalt mädanema;

ole vähemalt vait
su tüütu jutt sind ei toida
tõmba loomaaeda siit
sest mõtlen paksust eemal hoida;

sa pole toidu püramiidi keiser
miks küll mõtled oma keelega?
küll on paks inimene nii veider
kaevad omale haua ja seda hammastega

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard