oo, too aeg, kui ollakse 14-15 , lisasin juurde

Hommikul

päike sulalumi
loik lahtiste äärtega
aurab mingi häbi on
lume ees ja tõsta ei julge
silmi kas tõesti täna
mööda must läheb
armsam ärganud
enda eest peitma pean
seda mis tärganud

*
veebruar sula
vaikusest pimedas
tulevad pisarad
et keegi su huuli
suudelnud pole
kui avanesid nad
*
Minule

vastu Su selga nii seista
mändide all ehas
nägu kleidis
teel sipelgad ja okkad
viimses valguses
tundes keha tugenevat liibumist
vastu Su juuste musta läiget
õla kumerust ja kaela
temas ärgand soovi petta ennast

aeg peatus jäi seisma õhtu
pilved ehas emaili tardund
lakkas voolamast ka see
kõrkjatesse kasvand
kaldaist tumenema
hakkav jõgi
*

ei ei jaganud Sa minuga
lumikellukesi õhtusöögiks
taldrikutel eha läiget
külmas hämarduvas köögis
kus me eine ainult koosnes
mõnest katkendlikust sõnast
teineteise kogemata puutest
mõnest pilgust silmades
Su juustel

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard