Pessoa jälgedes

Pessoa kannul käies

ma ei taha selle õhtu kohta
teada mitte midagi
veel vähem kuidas ta tekkis
peagi üles tõuseb ära läheb
ööl laseb enda asemel
tulla taeva alla

veini on klaveril mitu pudelit
mine ja kalla seda endale klaasi

miljonid teised ööd universumis
mida ma nendega peale hakkan
piisab seesamusestki
väsimusest välja magamiseks
minu hirmutamiseks surmaga
mu kinni hoidmiseks päevas
elu hurmaga

05.05.2022

küsid mida nüüd teen
vaatan kuidas jõgi
penikeeltes ja kuppudes
pilliroogu kasvavate kallaste
vahel voolab
pilvi endaga kaasa viies
kuulama kuidas käol
odraiva hakkab minema kurku

kevadest helerohelisest
niimoodi saama hakkab
õisi pillav suvi
sookurgede trompetihääl
jõe lammil ei kurvasta veel
kõrvu nagu septembris
Nilss Holgerssoni kombel
meel taha tõusta
eha värvi metsade kohale lendu

05.05.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard