Kaja

Tühja mahajäetud maja
aknas pole valgust- pime
tänav tühi leian aja
hõikan sisse ema nime

Pöördub nimi tühjast majast
mitu korda kõrvu püüan
tunnen ema nime kajast
veelkord mitu korda hüüan

Ema kordumatut nime
korrutades kostab kaja
majas pime õues pime
viimast korda hüüda vaja

Viimne hüüd on kajastatud
keegi pimedusest tuleb
tulek täpselt ajastatud
akna nime kaja suleb

Ema nimi tühjas majas
metsades ja laantes kõlab
iga kord kui hüüan kajas
mulle vastamiseks elab