Olevikutuli
Masendus tuleb ja masendust pole
südamekodades virvendab.
Pole ruumi me hinges ja ruumis,
pole elus ses kirevas põrgus.
Eluruum muutub kitsaks ses lorilaulude plärinas.
Paaridaamide lõkerdav naer kõlab pilkavalt keskaegsetelt paekividelt.
Aegade tagused kahhelkivid oleviku tules.
Virvendades palgel mida pole tahes-tahtmata majade vahel.
17
10/05/2022
Vabavärss
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Boheemlanna

Teinekord tulebki koost laguneda, et endale meelde tuletada, millest me tegelikult tehtud oleme.
Info
- Autor: Boheemlanna
- Lisatud: 10/05/2022 17:14
- Kategooria: Vabavärss
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 208
- Kopeeritud: 1
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud