Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletajad

K. K.

Tean sind alates sellest ajast,
kui olid põlvest saati.

Kui kandsid ees põlle
ja otsisid võililli.
Punusid neist pärgasid
ning kutsusid mindki.

Sinine oli taevas
ning päike säras.
Mängisime keksu
ning Sa võitsid alati.

Sedasi ma leidsin lille umbrohu seast!

Kui läksid kooli,
sattusime kokku,
ütlesid "tsau"
ja läksime viimast korda lahku.

Nägin sind läbi aastate
ja kuidas Sa kasvasid suureks.

Ma Sind kogu selle aja armastasin,
kuid kui olin Sulle lähedal,
siis liiga kiiresti lõi mu süda -
ma ei julgenud Sind kuidagi välja kutsuda.

Jälgisin kuidas muutusid,
kui tulid uued poisid õuele.
Sa olid populaarne,
päästsid elusid,
kuid minu elu ei tähendanud Sulle midagi.

Mul ei olnud kunagi närvi Sind kõnetada,
kas minu aeg on läinud
ning kas see ongi minu tulevik?

See lill ei kuulu minule
ja miks peakski?

0
Sõrmus 10/05/2022 [Armastus]
SAADA LUULETUS SÕBRALE
Sõrmus
Kasutaja Sõrmus profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info
Loe järgmist luuletust
Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline



Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse