Tühine
Ma kõnnin üksinda kõrbes,
Selles ookeani suuruses lõpmatus helgis
on ilus ja korraga kohutav.
See meenutab mulle mu elu nii ilus ja korraga kurb.
Ma heidan liivale pikali, et leida lohutust taevatähtede ilust ja vaadates silmademerre ma taipan.
Kui tühine olen mina ja sina ja kogu see maailm.
Võibolla tähel leian ma kodu, kus saavutan hingerahu?
21
11/05/2022
Kurbus
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Boheemlanna
Teinekord tulebki koost laguneda, et endale meelde tuletada, millest me tegelikult tehtud oleme.
Info
- Autor: Boheemlanna
- Lisatud: 11/05/2022 04:53
- Kategooria: Kurbus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 381
- Kopeeritud: 0
