Sõnum (The Message)

mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu

klaasikillud igal pool
Inimesed pissivad trepil
neid lihtsalt ei huvita
ma ei talu haisu
ei talu seda müra
ning mul pole raha
et välja kolida
rotid eesruumis
prussakad taga
narkarid alleel
pesapallikurikaga

üritasin põgeneda
kuid ei jõudnud kaugele
puksiir võttis mu auto
nüüd pole minna kusagile

ära suru mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada

aknast väljas
vaatan kuidas autod mööduvad
hull daam
kes elab kotis
sööb prügikastidest
oli vanasti nagu "printsess"
ütles et tantsib tangot
jättis kerge fandango vahele
tsirkoon printsess kaotas mõistuse
piilusõul jälgis kõiki veidrikke
et kodus sellest rääkida tüdrukutele

ärge suruge mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada

mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu

mu vennal läheb halvasti
varastas mu ema teleka
ütles et ta vaatab seda liiga palju
see pole lihtsalt tervislik
"All My Children" päeval
"Dallas" öösel
ei näe isegi mängu
ega Sugar Ray võitlust
arvete kogujad
nad helistavad mu telefonile
et hirmutada mu naist
kui mind kodus pole

mul on pätiharidus
kahekohaline inflatsioon
ei saa rongiga tööle sõita
jaamas on streik
neoon King Kong on mu turjal
ei saa peatuda
ega ümber pöörata
keskmise ulatusega migreen
vähkkasvajaga membraan
mõnikord mõtlen
et hakkan hulluks minema

ärge suruge mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte enda pead kaotada

mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu

mu poeg ütles: "Issi, ma ei taha kooli minna
kuna õpetaja on jobu, ta peab mind lolliks."
ja kõik lapsed suitsetavad savu
ma arvan et see oleks lihtsam
kui ma töö saaksin
õpiksin koristajaks
või tantsiksin taktis
kepsutaksin enda jalgu
tõmbaksin selga särgi ja kannaksin lipsu
see kõik on seotud rahaga
see pole naljakas

sa pussitasid sellele mehele südamesse
andsid talle uueks alguseks siirdamise
ma ei saa pargist läbi kõndida
see on liiga hull peale pimedat
hoian enda kätt relval
tunnen end lindpriina

ärge suruge mind
sest ma olen ääre lähedal
püüan mitte oma pead kaotada

laps sünnib ilma meeleseisundita
pime inimkonna viiside suhtes
jumal naeratab sulle
aga samas kortsutab kulmu
sest ainult jumal teab
mida läbi elad
sa kasvasid getos elades teises järgus
ning su silmad laulavad sügava vihkamise laulu
imetlesid kõiki pätte
sutenööre
diilereid
ja suuri rahateenijad
suurte autodega sõitmist
kahekümneste ja kümneste kulutamist
ja tahtsid saada just nende moodi
salakaubavedajad
rüselejad
murdvargad
mängurid
taskuvargad
isegi kerjused
ja siis ütled: "Ma olen lahe, ah, ma pole loll"
aga siis põrud keskkoolis
oled töötu
täiesti tühine
jalutad ringi nagu oleksid "Ilus Poiss Floyd"
aga vaata mis sa tegid
oled trellide taga
su mehelikkus võetakse
veedad järgmised kaks aastat salajase pedena
sind kasutatakse ja kuritarvitatakse
teenid aega põrguna
kuni ühel päeval leitakse sind kongis pootuna

oli selge et su elu oli kadunud
olid külm ning su keha kõikus edasi-tagasi
ja nüüd laulavad su silmad kurba kurba laulu
sellest kuidas sa nii kiiresti elasid
ja nii noorelt surid

ära suru mind
sest olen ääre lähedal
ma püüan mitte enda pead kaotada

mõnikord on see nagu džungel
see paneb mind mõtlema
kuidas ma mulla alla ei satu