kevadest suvesse

kõik ilmas suur on
pilv udu lehm
teede pori tolm
ruuge vahtraleht

päikse tõus ja loojumine
lume minek
loigu kortsuline virve
tema kuivamine

nagu aknast mets on näha
üks päev
siis kuu siis aastad
samamoodi haljas kähar
on hetk
kui teda vastu valgust vaatad

ole õnnistatud
kel laual on lahti
hetkete hurmav raamat
kes nende üle peab vahti
väsi neilt valgust saamast

*

nii lahti päev
nii suur on õitsemine
kes nüüd ei joobu
ei vääri elu imet

kui nüüd ei võta
sel kinni käest
siis ütle
millal
millal
üleni end päeva pillad
juuniga sa üksi jääd
koos temaga saad viljaks
helde päikse käes

nii lahti päev
nii suur on õitsemine
hing kildudeks end
õnnest kiljub
siis õhku tõuseb
tasahilju

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard