Alateadvuse I hoovus
Ma tahan lihtsat ja ausat elu
Lihtne elu ei tähenda vaest elu
See tähendab mitte keerulist
Ilma komplikatsioonideta
Tervislikku elu ja elustiili
Aga ometi mu kägardunud alateadvus
kondab radadel, mis paneb mind jahmatama
Miks? Aga? Kas? Milleks?
Ma sorteerin ja sorteerin oma pildialbumeid,
laon kaarte, vaatan endaga tõtt,
kirjutan päeviku täis märkmeid, kuidas iga haigust tuleb armastada
ja võtta seda kui enda osa - enda haiget saanud osa
Ma olen suhelnud narkomaanide, hullude ja vangidega,
olen liiga naiivne ja sinisilmne kohati
ma olen nagu laps, kes ei oska karta,
keda isegi paelub selline omamoodi keeruline ja käänuline elustiil
sest nendes inimestes on sisu,
miks nad mida teevad
neil on maailm rohkem lahti kaardistatud, kui neil, kes iga päev 9-st 5-ni kontoritooli peal istuvad
Ma saan olla nendega mina ise
ja nad ei mõista hukka, ei vaata viltu, kõik on omad
Kerge on jagada
Samas ma ei saa olla nagu grupi päästja
ometi grupi osana jään sellest mõjutatuks, mis seal toimub
nagu administraator või moderaator
Kaunilt keerulise mentaalse hoiaku olen valinud endale sellesse The Sims'i kehasse,
mis teeb oma vajalikke maiseid asju ja ajab taga ka vaimseid väärtusi
Leides ja tühistades valesid süsteeme, luues uuendusi, tuues uuendusi
Kassil ka on igav, sest mu jutt on nii ära leierdatud
Järgi luuletajat
