Reality check
Ei ole enam armastust,
mu süda lõhkes,
ei ole enam lootust,
sest nii see peabki olema
Ei ole enam kedagi teist,
ainult endaga soovingi olla,
ei ole enam kedagi teist,
miks peaksingi seda tahtma
Ise ehitan enda elu,
loon armastuse enda hinge ja mõistuse vahel,
sa sünnid üksinda ja sured üksinda -
sedasi on see alati olnud
Liiga palju on siin maailmas argpükse,
kes ei julge astuda teise maailma,
liiga palju muretsevad,
et mida teised sellest arvavad
Ise hävitan kõik enda probleemid,
löön need pooleks
ja kütan nendega ahju
Ise lähen lõpuni,
ise seisan ja seisan tugevalt ning sirgelt
Kui ajad muutuvad
ja muutuvad järjest paremaks,
siis mäletan seda,
mis on praegu
ning kui üritad hiljem mu külje alla ronida,
siis tead küll...
Näitan sulle keskmist näppu
Kui sõber ei ole sinuga koos
hädas, viletsuses,
ja siis kui sa teda vajad,
siis ta pole mingi sõber
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud