Varahommikune mets
Õhk virvendab ja vajub vaikselt metsale,
lilled samblasülest ärkavad ülesse,
viimased lehepungad puhkevad õitsele.
Soe tuuletiib lendab üle metsade
ja mühiseb tasasel viisil puulatvades.
Siginat-saginat kuulda on linnupesades,
nokakesed avatud on linnupoegadel.
Siilipere keras, nad lehtede all,
ninakestki pole näha- on üks suur kerapall.
Kribin, krõbin siin ja seal,
silmale nähtav pole eal.
Kuid kõrvale kuulda on iga pisemgi helin,
ja vahest võib tekkida ka külmavärin.
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Lilia Järv
Mulle meeldib luule ja kirjutan ise luuletusi,olen loominguline ja tavaline inimene.
Minu luuletused on autorikaitsega Lilia Järv
lilia.jarv63ätgmail.com
Kui Sulle minu luuletused meeldivad,siis võid mulle kirjutada:)
Päikest:)
Info
- Autor: Lilia63 (Lilia Järv)
- Lisatud: 03/06/2022 09:04
- Kategooria: Kategooriata
- Vaatamisi täna: 1
- Vaatamisi kokku: 311
- Kopeeritud: 5
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud