Asendamatuid inimesi ei ole olemas
Asendamatuid inimesi, ei ole olemas
nii kergelt saab ka mind asetada varupingile
öeldes, et istu ja ole, sind hetkel ei ole vaja
ja kogu mu aastaga tehtud töö luhtub
ühe ainsa hetkega.
Osetetud kleit ja kingad jäävad ootama uut pidu,
mis tuleb alles aasta aja pärast.
Oi, kuidas me armastame reegleid,
aga miks me ei võiks neid mugavdada?
Teha vahel puhtinimlikkusest erandeid?
Aga ei, liiga raske - liiga keeruline.
Ma olen taas mitte keegi,
see, kes ma alati olen tahtnud olla ja olengi olnud,
seda kõige vaimsemas ja ilusamas mõttes,
ometi maises maailmas tehtud töö pean andma lihtsalt käest,
võtku siis ja tehku, ilma halvakspanuta,
võib-olla ongi see kõik Suure Plaani kohaselt minu jaoks Õigeim.
Järgi luuletajat
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud