Hing, kes omab keha

Vahepeal ma unustan ära,
et ma olen Hing,
kes omab keha, mitte
Keha, kes omab Hinge...

Hing on mu päris sisemus,
see, mis koostab mulle praeguse elu kogemuse.

Oi, neid enne jaanipäeva on palju,
kui päev on veninud nii pikaks,
et saab enda sahtleid tuulutada
ja pesta puhtaks valged kleidid,
et neid jaaniööl kanda...

Imeline ja inetu,
seesama võrdlus,
hetkega võib muutuda...

Hoides ennast,
ei saa me alati hoida teisi
ja valides ennast
ei saa me alati valida teisi.

Tahtes teistele head, hoides ja kaitstes,
jätame iseenda vaeslapse rolli.

Kui su piirid on ületatud,
siis nii tuleb kommunikeerida,,
mitte räusata inimestele näkku iga suvalist mõtet, mis pähe tuleb...
See ei ole eetiline.
See ei ole eelkõige juba viisakas.

Ja, kui Sa oled haige, siis ole haige,
muud keerukust polegi.
Lihtne, selge, kerge.
Elu ongi nii.

Kui raskeks läheb siis,
mõtle, mida on võimalik lahti lasta, et seda nagu ankrut
igale poole kaasa ei peaks tarima.

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard