Sina
Kui ma Sind ükskord nägin,
Sa olid särav ja päikest täis,
kuid päikesest ei näinud ma läbi,
enne kui torm see üle meist käis,
kaotades sära Su silmist
mustade pilvede taha,
see hetk küll oli vaid ilmsi,
kuni lõpuks ma vaatasin maha.
Siis võtsid Sa kinni mu käest,
paitasid hellalt mu põske,
Sind taas kord ma päikeses näen,
kaovad udusse pilved nii rõsked.
- Tarmo Selter -
2022
Järgi luuletajat
Kommentaarid
Tarmo Selter
Minu looming on kaitstud autoriõigustega. Luban kasutada neid kõikjal, kuid selgelt loetava autoriviitega. :)
2022 andsin välja oma esimese luuleraamatu "Lihtsad sõnad". Kellel on soovi, kirjutage mulle seltertarmo@gmail.com või Facebookis.:)
Nii kaua, kui mäletan, olen kirjutanud mõningaid ridu hetkedest, ilust, elust, armastusest jne...
2006 hakkasin kitarri omal käel õppima, et saaksin mõned luuletused lauludeks muuta...
Minu laule saate kuulata, kui Youtube minu nime otsingusse kirjutate.
Päikest!
Info
- Autor: Tarmo Selter (Tarmo Selter)
- Lisatud: 22/06/2022 00:58
- Kategooria: Armastus
- Vaatamisi täna: 0
- Vaatamisi kokku: 240
- Kopeeritud: 2
