Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Luuletuuled

Süda

Südame kägardunud haavatud südamikuks
tahaksin kirjutada enda flegmaatilised read
Mu süda on õrn ja kohmetunud
arglik nagu mu ema ja isa silmavaade, pilguheide üksteisele
Nad on põimunud, aga avatud
nad ammu enam ei vaata samas suunas,
nad on eraldunud
Mina nende alge peaks olema nende liitjaks
aga liigraske on see koorem mulle
et liigutada rändrahnu,
mis puudutab taevakarva vett

Ma olen hinganud oma isa astmaatilist õhku
kus mul jääb hing kinni,
sest ma ei saa hapnikku, et olla selles kurbuses
et matta selles kurbuses oma lähedasi,
korduvalt ja korduvalt loobuda,
et mu metalne olemus saaks veelgi loovamaks ja tugevamaks
Ma loobun olemast kurb,
algolemusele ei meeldi kurbusega seotud pikaajalised read
sest see koormab meie valguskeha

Olgu, kuidas on, täna olles juba elu näinud,
saan öelda, et lõpuks on tulnud see aeg,
kui saan vabalt olla mina ise,
ilma jooksmata ja püüdmata olla ema-isa koopia või
keegi mässumeelne, kes kord aristokraatide vastu hakkas
ja südame rindu lõi

Olgem ausad oma südametõe suhtes, sest
kui muu kõik kaob,
kui väline langeb,
saame me vaid nagu teod pugeda oma südamekoja sisse,
olgu see siis, kui tugev tahes

— Zero
1
26/06/2022 Vabavärss
Lisa luulekogusse Kommenteeri

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Zero

Kasutaja Zero profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

  • Autor: Zero
  • Lisatud: 26/06/2022 23:22
  • Kategooria: Vabavärss
  • Vaatamisi täna: 0
  • Vaatamisi kokku: 94
  • Kopeeritud: 0

Loe järgmist luuletust

Vali teema: Luuletusi, mis on selle luuletuse sarnased ja mida sa pole veel lugenud, meil kahjuks ei ole
Vali suvaline


Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse