Valikute küsimus

Sumedad suvehommikud meenutavad mulle ärkamisi
vanaema korteris
vanaema-vanaisa voodis
eraldatuna, kui ärkasin seal "valgete rooside" peale ülesse
ja ema askeldas juba köögis

Ei tea, mis tunne on oma vanemaid matta,
oma õde matta
ja seejärel ka pärandusest ilma jääda sugulaste valede valikute tõttu
Aga see kullasärane hetk on mul mälupildis, mälupangas ja seda minult keegi ära kustutada ei saa

Vanaema juures olid alati pastapliiatsid,
laste pliiatseid seal polnud
ju ma midagi punase söögilaua taga kritseldasin:
maju ja autosid, neid oskasin kõige paremini,
sest mu emale meeldis joonistada kandilisi asju
ja nüüd enamus mu joonistusi on ka väga abstraktsed
või süsteemselt nurgelised

ükskord pidi meile vanatädi järgi tulema minu koju
rohelise moskvitšiga
tuligi
maal oli alati hoopis teistmoodi
maal oli minu vanatädi nagu linnaproua
sõitsin tema mehega traktoriga põllul
ja ma kunagi ei tundnud hellusest või hoitusest puudust
pöördelised ajad saabusid, kui ma sain vanemaks
ja kogu see vaip tõmmati surmade kaudu mu jalge alt ära
kogu toetus, kogu mu turvapaik
ja seda püüdis ema siis kompentseerida igal võimalikul kujul

ei ole kohta, kus ma poleks käinud,
ei ole lasteaeda, kus ma poleks viibinud
ei ole kooli, mida poleks ma vahetanud
ei ole huviringi, mida ma poleks proovinud
ma olin korraga igal pool,
natu-natukese haaval sain vastavalt oma uudishimulikule loomusele kõike vajalikku

Lõpuks tulid kontseptesioonid ja lein, kui sain vanemaks
ma ei osanud enne mõelda, et olen õnnetu, sest see tunduski olevat mu pärisolemus
ja ühtlustusin sellega nii ära, et saingi aru, et see olengi mina,
et saab ka teisiti - seda ma ei teadnud
et saab ka rõõmsamalt, et ei pea olema endasse sulgunud
et võib ka ennast avada ja olla avatud

Liigraskelt tuleb see veel mul välja
Sest kuigi ma väga armastan inimesi
on minus ikkagi üks putukas nimega misantroop - võimalik, et ta on
puugisarnane
tunneb ennast hästi minuga koos - ja välja teda juba sealt minu seest saada on väga raske


Osa minu mõtteid jääb alati kirjalikku vormi -
lihtsalt Ühendus on parem
Seda mitte, et pelgaks kellelegi midagi rääkida,
lihtsalt suu ei avane, kui ei ole õige inimene, õige aeg, õige koht,
ei pea rääkima kõigest kõigile, täiesti normaalne nähtus
Valikute küsimus

Jaga seda luuletust

[ X ]

Facebook Twitter LinkedIn Reddit WhatsApp SMS Tumblr Flipboard