Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

Olen, kes olen

Olen, kes ma olen
ja mu pliiats pidevalt liigub
Ma lõpetan viimasena,
sest ma süvenen 100% ja isegi rohkemgi
olen valmis ennast panustama ja toeks olema,
midagi teoks tegema, väärtust looma

Kui ma oleksin sündinud mehe kehas,
tean täpselt milline ma oleks,
aga ma austan ennast kui naist piisavalt palju,
et ma armastan ennast naisena rohkem
ega eksle soorollide vahetamise teemadel

Ei taha ette kujutada,
kui oleksin sündinud vales kehas,
austan seda, mida olen enda jaoks valinud
ammu

Mind paelub tugevus, sest ma ei oska ennast kaitsta
sellepärast ma arvan, et lihasmäed on mulle sobilikud mind kaitsma
aga see on kahe teraga mõõk
kui mu ussilik salvav keel ütleb midagi, mida poleks pidanud
või on liiga aus,
on see sama tugevus mu näos, mu reitel või mu käel armideks
Seega: mis on tugevus?

Igaüks võib kangi tõsta,
hantleid liigutada
aga mul on vaja meest, kes puu maha võtab,
need küttepuudeks teeb,
sauna kütab ja vajadusel lastele unejuttu loeb

Ei saa ainult olla selles tehisreaalsuses
kui klimberdame korda-mööda klaviatuuriklahve lootuses ja ootuses
et uus maailm ilmutab ennast ise ja võluingel tuleb, kes
aitab meil saada uued võimed

Ma pole maanaine
Ma olen 110% linnapreili
Oma valge linase kleidiga pärg peas võin oodata
mere ääres kivil aastaid
oma paadiga meremeest
või peaks ta olema kalamees?
Ranna ja rannikuneid ma ju ometi olen
Juurtega maas, aga pea nii pilvedes
et isegi inglid on valmis paitama mu pead
oma õhkõrna olemusega

Ma olen pehme,
ma olen igast kandist pehme,
aga mitte paks ega ümar otseselt
See sõda kehaga on ajutiselt lõppenud
kui vaatasin vanust oma passis
Ei ole enam 12, 14 või 16
kuigi hea õnne korral võin nii välja paista

Ma olen liialt selgemõistuslik,
et olla lollimeelne
Ma ei vali, vaid ma soovin
Soovin oma soovikaevu,
soovin kui kirjutan kirju pudelisse ja
loobin merre
ehk jääb kuskile kalavõrku see

Üksinda maale elama minna ei tahaks
Meest, kes iseendaga hakkama ei saaks
ei tahaks
Nutta ka mehe pärast ei tahaks
Igatseda küll, aga südant kriipivalt nutta,
olen nutnud niigi
Üksi lapsi kasvatada ei tahaks,
rääkimata sellest üleüldse, kas lapsed on mu teema
või mu kuninglik ettekirjutus või mitte

Ma lasen kõigel settida


Ma lasen kõigel settida
ja keeran näo päikse poole

— Zero
29
02/07/2022 Kategooriata

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

Zero

Kasutaja Zero profiilipilt

Kirjutan teadlikult, vahel ka alateadlikult.

Kirjutan selleks, et vabaneda, vabastada ja puhastuda.

Usun fööniksitesse. Tuhast saab korduvalt tõusta.

*** Vahel ikka viskan nalja ka.

Info

  • Autor: Zero (Zero )
  • Lisatud: 02/07/2022 18:19
  • Kategooria: Kategooriata
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 1617
  • Kopeeritud: 2


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud