Kui mu elutuli kustub...
Kui mu elutuli kustub,
ma tean, et ootad mind tõrvikuga,
teed teed,
algatad vestlust,
teispoolsusesse on koos Sinuga kergem langeda,
sest Sa läksid ees
ja mida iganes ma ka ei teeks,
Sa ootad mind...
Oma lahke ja sõbralku ilmega
ja siis me võime rääkida lõputult,
kuulata muusikat,
juua vananks läinud brändit või konjakit
krõbistada seeni või marju
Anna andeks, aga tunnen, et see matus oleks võinud oll Sinu väärilisem,
ära muretse,
ma tean, kus asud,
toon Sulle lilli ja hoian Sind meeles,
näitan Sind oma lastele ja mehele,
ma armastan Sind nii väga, et süda lõhkeb,
palun tule istu minu diivanile,
räägime veel
Sa õpetasid mulle, et ära karda surma,
isegi kui labidate viisi liiva peale visatakse,
Sa saad sealt välja...
Isegi kui tundub, et pole pääsu...
Ma päästan Sind välja, kallis...
Ma tulen appi Sulle,
Aitäh, et ootad mind...
Järgi luuletajat
