Kategooriad Luulekogud Tunnustatud Lisa luuletus Lemmik luuletused

-

Koidukuma,
see õrn valgus.
Nii mõnigi end väljast leiab,
uue tööpäeva algus.

Hiljaaegu,
mõistsin mina.
Kõik on lootusetu,
leidkem mulle surnulina.

Kogu see viin,
mis mul sees.
Ei aita enam raasugi,
mu tundlakatel üle kees.

Ootan tunde,
Su ukse taga.
Lootust ju on,
et Sa ei maga.

Süütan viimase suitsu,
liigun kodu poole, ei tuitsu.
Siis komistan, kukun,
asfalti embuses tunde tukun.

Hiljem avan silmad,
meeled pingel
Seal Sa oled,
mu armas ingel.

Anna omi käe,
'abista end'.
Kuid kas see on tõsi,
või aint mu unelend.

Siis Sa kaod,
ärkan üles.
Kõik oli uni,
mu fantaasiasüles.

Tõusta püüan,
kui ei suuda.
Pisarad ja veri,
need mu seisundit ei muuda.

Ning seal ma suren,
vigane ning loll.
Muutund' kõik oli,
mõttetuks muutunud mu eluroll.

— kapaz0r
13/01/2013 Kategooriata

Kommentaarid

Sa võid kommenteerida anonüümselt või sisse logida
Kommentaarid puuduvad, ole esimene

kapaz0r

Kasutaja kapaz0r profiilipilt

Autor pole enda kohta siia veel midagi kirjutanud

Info

  • Autor: kapaz0r
  • Lisatud: 13/01/2013 17:37
  • Kategooria: Kategooriata
  • Vaatamisi täna: 1
  • Vaatamisi kokku: 2045
  • Kopeeritud: 0


Hankige see Google Play
info['ät']luuletus.ee | Privaatsuspoliitika | Luuletuskast kodulehele | RSS | Sitemap | Otsingud



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun
Ostukorv uuendatud!
Uus luulekogu loodud :)
Luuletus lisati luulekogusse
Luuletus lisati lemmikutesse
Luuletus kustutati lemmikutest
Selleks pead sisse logima
Luuletus tellitud.
Seadista e-maili teavitust
Järgimine lõpetatud
Selleks pead sisse logima
Aktiveerimiskood saadeti sinu e-mailile.
Võimalik, et see võis sattuda ka spam/junk postkasti
Luuletus on kopeeritud