Kulgemine
Pimeduse samettiibseid linde
vilksatamas vastu õhtukiirt.
Ükski öö ei ole järjekindel,
hommikhämus õõtsub uduviirg.
Tundetulva toetab kahtlus õla,
avameelsust eitab eemalhoid.
Savijalgselt hiiliv ebakõla
mäslevast agooniast on loid.
Ülejooksik valetõotuspiirilt
kannab siidjaid lõvinahkseid susse...
Päästes valla toone halle hiiri
liugleb elu usjalt loojangusse.
4
03/08/2022
Elu
Järgi luuletajat
