Kaks südant
Olen südamest ma tänulik Sulle,
et oma südame avasid Sa kui lilleõie, mulle.
Kaua otsisin peidetud ilu,
mis varjul Su südames
ja sügaval hinge sees oli.
Mäletan aega, kui arglikul moel,
kiikasid minu poole...
Sest hetkest ma tundsin,
et miskit mu sees,
tõi mul külmavärinad peale.
Tundsin Sinu hinge-puudutust,
ja nägin Su kurbi silmi.
Su ilu kui päike, paistis läbi Su südame,
ei moodsat kleiti ei kingi,
Kuid Sinu südametuksetest aru ma sain,
et leidnud olen oma ingli.
Kui lähenesin Sulle, siis taganesid Sa,
kuis hing tundis siis õnne.
Sa tundsid seda õnne ise ka...
Nii suur oli külgetõmme.
Kui kallistasin Sind,
siis õitsele lõi Su hing,
mu süda tuksus peidetud hingeilu poole.
Aamor viskas südamesse noole,
sest ajast meie südamed
kokkuliidetud said.
Armastan, armastan igavesti
Sinu südame teine pool!
Järgi luuletajat
