ema tule mulle selles valus appi

Aitäh, Lembit! Põgenesin palavuse eest tuppa. Sinu luuletusi lugedes hämmastab mind jätkuvalt, kui palju on nendes elavat, ehedat elu. Sellist, mida ma pole varem tundnud. Jah. Su värssides on korduvaid motiive, kuid see ei sega mind. Sa püüad tabada ära hetke olemust. Oled õnnelik, kui sõna suudab seda väljendada, anda hetkele sisu, tähenduse ja vormi. Mul on tõsiselt kahju, et me hinged varem kokku pole saanud. Meil oleks üskteisele nii mõndagi anda. Nüüd oleme aga nagu kaks valguskiirt, mis kulgevad universumis paralleelselt ja ei kohtu iial. Sinu luuletusi lugedes saan ma kogu aeg juurde elu janu ja ilu. Veelkord, Sulle, selle eest pikk pai. Kes kordki on elus armastanud .. Sellele on väga hästi tuttav ka Sinu appikarje.. „ / ema tule mulle/ selles valus appi..“